Kolm on ikka kolm.

No olen juba kaks korda varem proovinud alustada, tuleb siis kolmas ka. Siiani seisavad need lõpetamata draftid mu teiste postituste seas, seal kus seda vaid mina näen. 

Mis siis öelda? Kool on alanud. Tegelikult juba päris jubedat kaks nädalat sellest möödas. Palju aega on vahepeal olnud kui ma kirjutanud pole. On nii head juhtunud kui ka halba. Mitte, et see halb oleks midagi tapvat, aga no kõige parem uudis see just mulle polnud. Seda ma praegu ei räägi. Kunagi hiljem ehk.

Aga siis back to school. Sellne tunne nagu polekski sealt ära käinud, nagu puhkust polekski vahel olnud. Siiamaani füüsika tundises saab pea laua peale panna ning siis järgmised 45 minutit mõnusalt põõnata.

Pluss on see, et vene keeles olen juba kaks viite teeninud. See on hea, sest hiljem peab vähem rabelema siis ehk. 

Sellekooliaasat jooksul on kool jõudnud juba mind teatrisse viia. Nimelt viimane reede käisin vaatamas NO99 etendust "Perikles". Omamoodi huvitav näidend. Minule meeldis see väga ja soovitan seda vaatama minna, kellel võimalus. Veel siis ütlen seda, et kui keegi tahab teatrisse minna või sul on üks pilet üle siis sa võid alati siia pöörduda, sest ma tahan ka siis tulla. 

Poole aasta pärast tuleb siis teha need rasked eksamid. Ma olen oma valiku teinud. Kavatsen teha matemaatika, inglise keele, ühiskonna, bioloogia ja kirjandi, mis on kohustuslik. Kõige rohkem kardan kirjandit. Selles ma just eriti tugev ei ole. Ma võin kirjutada mingi muinasjutu valmis aga kui on vaja tõsisemat jutttu rääkida ja arutleda, siis seda ma ei oska.

Praegu ütleks teile siis head ööd ja ilusaid unenägusi, sest mis ma muud öelda oskan, kui öö on käes ja kuu juba taevas paistab. Viimases ma nii kindel ei olegi, sest akendel on kardinad ees, aga teises varjandis ikka.

tsäuks.

Palju möödund aega.

Nonoh. Lõpuks ometi võtan aega, et väheke kirjutada. Juba kuu aega olen olnud kontaktivõimetu siin blogis. Tegelikult on asjalood nii, et palju on juhtunud.

Kõigepealt alustuseks siis käisin Saksamaal. Kõik oli super! olin seal mingi kaks nädalat ja pisut peale. Ööbisin akadeemia ühikas kui seda nii saab kutsuda. Hästi ilus koht oli. See akadeemia kompleks oli üks osa looduspargist mis seal kandis paiknes. Seepärast see aed seal oli ka super. Kui Kai kunagi mlle pildid peaks andma siis lisan neid kah siia. Igatahes päevaks oli mõeldud programm. See polnud üldsegi mitte nii raske. Ükskord oli programmiks spordimängud. Osad mängisid võrku osad jalgpalli. Ma mängisin võrku. Jäime teiseks. Suutsin seda mängides oma põlvele ka ühe hiiglama sinika saada. Raske niimoodi seletada kuiads see juhtus. Õnneks nüüd pole enam sinikast jälgegi. Vahest annab tunda põlv. 

Saksamaal olles külastisme me vel igasugu muid kohti ka. Näiteks käisime Amsterdamis ja siis Brüsselis. Brüsselis meid viidi Euro parlamenti. Kõige põnevam see koht just pole, aga uhke on olla küll nüüd kui seal olen ära käinud. Amsterdamis niisama jalutasime ringi. Sattusime isegi punaste laternate tänavale korra. Pisut veider oli seal. Tänaval kõndides iga teine maja oli coffie shop. Aga Brüssel meeldiski mule sellest reisist kõige rohkem. Super ilus linn on. Sinna läheks isegi elama. Kallis on aga ilus. Mulle vähemasti meeldis.

Kälnis käisin ka. Seal saime geyparaadi osaliseks. See on ikka palju suurem üritus kui selline mis nad siin Tallinnas korraldavad. Mulle kingiti roos. Jei. :D Muidu käisime veel igast linnades. Põhiliselt olid kõik shoppamas.

Õhtuti veetsin tavaisel Heidekelleris. See oli mingi baar seal akadeemia kompleksis. Mängisime piljardit seal ja siis ma jõin veintsi ja Kai lasi õlle.

Inimesed kes seal veel olid no olid  ikka maailma toredaimad. Meie programmist võtsid osa Maltalased, Leedukad, Lätlakad, Tšehhikad, Slovakkialased ja muidugi Saksamaa. Ma sain kõige paremini läbi vast Maltalastega. Ma nendega veel räägin siiani. Kutsuvad mind külla sinna. Tahaks minna küll. Meri, rand ja päike -  mida veel tahta. Okei nali, nali.:D Aga mind on Maltalased ja nende kultuur varemgi huvitanud. Võibolla seepärast ma nendega kõige paremini läbi saingi. Siis Lätlased olid ka toreda. Välja arvatud üks tüüp. Väga saiko oli. Tüüp lootis midagi miult ja kui ma ütsin, et ei mes no sorry tüüp lihtsalt lampi viskas mingi ühe klaaspudeli maha puruks. Väga haige mees. Rääkis, et tahab lõpetada nagu Kurt Cobain. Mingi Nirvana armastaja ta oli.Lätist oli üks hästi lahe tüdruk, Daiga. Veider nimi jah aga ta oli väga tore tüdruk. Temaga saime ka väga hästi läbi. Hästi avatud ja rõõmsameelne. Temaga läheks kluppi tantsima küll. 

Kõige tähtsam sünmus Saksamaal oli mu jaoks see, et ma sain 18. Okei Saksamaal see nii väga suur asi ka pole, sest neil võib juba 16 aastana kõike teha. No mitte päris kõike aga no ikkagi. Meldejääv on see kindlasti.

Nüüd kui ma Saksamaalt tagasi olen, pole ma eriti millegagi tegelenud. Mõtlengi just et peaks vist kohustusliku kirjanudse ette võtma. Muidu ei jõua midagi loetud. Töök käin ka vahest harva. Muidu vist vastu ei peaks. Peamiselt olen veetnud kõik oma aja mu kõige kallima seltsis. Aga selleks korraks nüüd küll. Ja ma lähen nüüd magama. 

Tervitaks siis kõiki, kes see suvi kuskil reisimas käisid ja eriti Saksamaal ja eriti Kaid, sest kõik patused lähevad Saksamaale nagu ütles kuskil veini peal mingi silt.

Tsäuks. 

Oleskleme.

Jällegist mina siin. Palju on möödas ning palju on juhtunud. Mitte midagi traagilist küll pole, aga juhtunud on palju. Üleeile jõudsin ragasi siis Rõuges, kus sai väheke oletsetud. Väikesed hippid said kokku ja tegid sauna, võtsid päikest ning jõid väheke. Sääsed said ka kõhtu täis. Aga saun oli selle asja juures kõige pearem asi.
Kõige tähtsam jäi mul mainimata. Mul on ju kool läbi. Nüüd küll peab tööl käima. See on see tore elu. Muide selle kuu lõpuks ma elan vist juba Keilas. Just! See on asi mis mind elavana hoiab hetkel. Siis ma saan hakkan omale enda tuba ehitama. Tähendab tuba on küll olemas, aga see tuleb ilusaks teha.
Hetkel siis jalgpall käimas. Rootsi ja Kreeka. Sitt mäng siiani. suht igav. Aga ma ei viitsi enam. Tsau.

Aega võttis aga valmis sai.

Nii siis, sain valmis ühe essee kolmest mida pean esitama. See oli tõeline piin, sest ma juba peaaegu nutsin arvuti taga. Teema paistis esialgu lihtne ja värki, aga mulle see üldse ei sobinud. Ei osanud alustada seda asja. Alati tahame me teada rohkem, kui oleks vaja. Miks me ei keskendu aga sellele, mis on tõeliselt tähtis, midagi kindlat, mida meil on vaja antud tegevuse jaoks, sest edasine tuleb juba töö käigus. vot selline oligi teema. Ma peaks ütlema special thanks to Liise! Sest ta on tõeline küllatükk. Ta aitas mul esseed alustada. Ühe mõtte andis ka Alor, mille peale ma küll ise poleks tulnud, kuid samas omas olulist rolli lehekülje täitmisel. Muud siis ei midagi. Nüüd jäänud veel kirjutada kaks esseed. Ma küll veel mõtlen praegu, kas kirjutada need praegu või hiljem.
Tsau.

Räägiks asjast kui oleks, mida rääkida

Alustuseks ütleks, et  elu on tore.
Seda ma kahjuks ei mäleta, millest ma viimati rääkisin, ning seetõttu ei oska ma ka rääkida allates siimasest hetkest kui ma siia midagi kirjutasin. Asi, mis ma tean on , et ma olen päris mitu päeva mõtteid kogunud, et siia midagi kirjuada, kuid nüüdseks on jälle kui peast pühitud. Muide otsustasin ära, et lähen ikkagi Saksamaale suvel. Suurepärane uudis selle koha pealt on, et Kai tuleb kaasa. Pidime ka Hollandist vahepeal läbi hüppama, mis on omakorda tore. Selleks, et sinna saada pean ma nüüd ainult mitu päeva tööd rabama, et  see 1900 kokku saada, mis mul esialgselt vaja läheb. Põhimõtteliselt on juba mingi niimoodi 1200 juba olemas, et vaja oleks nüüd 700 veel. Nädalavahetusel saigi tööl oldud, sealt ka see raha.
Mis siis veel toimus. Reede vastasin ma Nipernaadi ära, sain 5. Tegelt see Nipernaadi oli kahtlane mees, käis mööda ilma ringi, rääkis naistele mesijuttu ja siis suutis kõigile segadust tekitada ja midagi sassi keerata. Küll sattusid mõned vangi ja teistel ujutus heinamaa üle. Närvi ajas mind see mees igatahes.
Hetkel tunnen mõnu sellest teadmisest, et pean veel suutma täna kirjutada ära nii umbes kolm esseed. Kõrvale rüüpan Chilli, mille valmistamine küll lõpetat, aga ma veel sain endale mõned nihverdatud. Muidu siis käisin täna linnas, tegin väheke shoppamist. Millest siis veel?
Hetkel vist ei tule midagi. Kui hiljem mõni mõte tuleb, siis kirjutan. Aga nüüd siis esseede valmistamise juurde.

Aeg.

Nonii.
Vähe aega, aga nii palju teha vaja. Ei tea kas jõuab. Otsustasin, et võtan ette reisi Saksamaale, milleksma pean nüüd kähku raha ära maksma või õigeimini 4. juuniks aga see ongi ju varsti. Õnneks see nädalavahetus lähen tööle ja teenin veideike. Muidu on üldse rahapuudus koguaeg.
Kõike on vähe peaaegu. Aega vähe, raha vähe,midagi veel kindlasti. Samal ajal on ka palju teha ja väsimust on ka palju. Ülekoormus. Vajaks puhkust.
Kunagi oli ikka lihtsam. Sai lõdvalt võtta. Nüüd koguaeg mingi asi vaja teha. Üldse tunnen mõningatest vanadest aegadest puudust vahel. Ma ei tea, kas see on ainult nende aegade pärast või on see suurepäraste inimests tõttu. Igatahes meenutan neid päris tihti. On palju sõpru, kes aegadega on kaugemaks muutunud. Tunnen vahest puudustki. Muidugi on nad alati mul südames, mõned eriti.
Musid, nagu ma eelnevalt mainisin vajan puhkust. See tähendab, et ma lähengi nüüd magama.
Sukeldun oma seiklusrikkastesse unenägudesse.
Muide, tahaks ikka maale.

Uus.

No tervist. Oleme siis jälle tee leidnud bloggerisse. Ma millegi räägin endast kui mitmusest. Natuke naljakas ja veider. Ma ei mõista vahel ennast. Võibolla sellepärast kutsungi, et  on üks isksus, keda ma ei mõista - alateadvus vist, ja teine on isiksus, kellega ma pikki veslusi oma mõtetes pean.
Mulle meeldib oma mõtteid peas mõelda. Ma tavaliselt mõtlen, et ma räägin, kellegi tuttavaga oma mõttes ja mõtlen siis loomulikult ise, mis ta vastaks mulle, aga no tegelikult see on ju minu arvamus kõik.  Vahest need jutuajamised mu peas on nii reaalsed, et ma päriselus unustan ära, et need vaid mu illusoonid olid.
Aga täna siis sain mingi naisega tuttavaks, kes elab Kanadas Montrealis. Ta oli kogematta lisanud mu, sest ta sõber andis vale aadressi vm. Igatahes kuidagi ma ta msn'i sattusin. Tore on. Saab praktiseerida oma inglise keelt. Igatahes ta on 35- esialgu tundub vana ja värki, aga ma usun, et ta tegelt tore ja värki. Ta on firma CGI vm mänedšer. Päris edukas tädi tundub. Tore on ka teisest rahvusest inimestega tutvuda.
Tegelikult ma peaksin preagu kas kirjutama või siis lugema. Kahjuks ei suuda ma hetkel ennast enam kummalegi kontsentreeruda. Aga ennast ära ka tapa ei saa ju. Vahepeal peab puhkama ka. Hetkel võtsin selleks siis aja.
Homme siis mis saab. Ei tea. Pole plaane. Laupäev olen tööl - seda ma tean. See mulle meeldib. Mulle meeldib tööl käia. Raha tuleb, raha tuleb. Ma praegu pankrotis. Nii et väga hea sobiv aeg.
Teisipäevaks pean ära otsustama, kas minna suvel Saksamaale või mitte. See tähendaks, et ma oleks seal kaks nädalat 3. juuli kuni 17. juuli. Samas 2 nädalat olla kuskil perekonnas Saksamaal ja maksta selle eest umbes 2000 krooni pole ju palju, kuid noh teada on, et ise pean selle kinni maksma.
See tähendaks ka seda, et arvatavasti jääks mu sünnipäev pidamata. See tähendaks, et ma saaks Ivar ja Argo käest peksa. Okei mitte peksa võib-olla, aga sõimata kindlasti.
Tegelikult tahaks ikka minna, kuigi ma ei oska enda arust piisavalt Saksa keelt, et sinna minna.
On plusse, on miinuseid, kuid otsus tuleb langetada. Pean seda arukalt kaaluma.
Homme lähevad mu õde ja isa roheliste ratta matkale. Oli vist midagi sellist. Ega ma ka täpselt ei tea. Igatahes ma jään emaga kahekesi koju. Pühapäeval on emadepäev ka, siis peab vist vanaema külastama. Ma mõtlesin oma emale nurmenukke korjama minna hommikul. Üritan enne teda üles äragata, kuigi mõeldes, et ma just eelmisel öösel kell 2 või kõi kolm kolm koju jõuan siis ei tea, kas ma selleks suuteline olen. Võibolla teen talle mingi koogi kui ma juba Maerus olen.
Aga nägemist selleks korraks.

Õhtu veereb.

Hmm... Täna kohe siis topelt.
Mis huvitavat vahepeal juhtus. Oot las ma mõtlen, ah jaa.. ei midagi.
Toimus siis Aedu sünnipäev. Sai joodud, sai söödud. Rauli polnudki seal, kellega jttu ajada. Lahendasin enamus ajast seal sudokusid, mida ma jälle viimasel ajal mängima olen hakanud kui igav on. Mõnus mäng, saab mõtelda vahest.
Tegelikult käisime ennem poes ka. Ma sain endale taruvaiku aerosooli vm. Nüüd ma hakkan sellega ringi käima mõnda aega ja teisi hirmutama. Samuti leidsin numpsid papukingad. Ma ei oska muudmoodi öelda nende kohta. Numpsid on igastahes.
Hetkel joon siis piima meega. õigemini sooja piima meega. Mingil põhjusel mõnedele ei meeldi piim. Ma ei mõista neid. Piim on nagu kõige parem jook üldse tegelikult. Olgu ta külm või kuum ning meega. Parim.
Mis siis veel. Võtsin end kokku ja vähendasin oma vaatamata filmide numbrit arvutis. Cloverfieldi vaatasin siis. Mingi ulmemoodi asjandus või ma ei teagi mis. Omamoodi filmimis meetod oli. See tundus huvitav. Aga väga võimsat mõju ei pakkunud. Ei ole need ulmeasjandused mu kõige lemmikum pool kah.
Aga olgu. Homme ka päev ja vaja hommikul tõusta, et sirge seljaga kooli minna ning vastu seista eesseivatele takistustele. Nägemist.

Võiks.

Üks Atsihh teise järel. VAstik hakkab juba. Kurk on ka valus. Mõtlen, et oleks vahest pidanud eile koju jääma ja ennast ravima. Natuke imelik oli ka minna kellegi sünnipäevale, keda üldse ei teagi. Pole eriti selline inimene ka, kes kuhugi võõrasse kohta sisse hüppab. Ma tean küll, et ma ei olnud üksi, aga veider tundus ikkagi.
Täna lähen siis Aedu, oma sugulase sünnipäevale. Loodan seal Rauli näha. Ma pole teda väga kaua näinud. Oleks tore temaga veidi maasta ja ilmast rääkida. Ta oskab alati tarka juttu rääkida. Nii, et endal hakkab ka selline tark tunne. Kuigi viimasel ajal sellest tarkusest just väga puudust tuleb minu arust.
Suvi võiks juba ükskord saabuda. Ma nii väga igatsen seda. Viimane suvi küll just kõige paremini ei läinud, kuid oli seal ka oma hiilgehetki, mis alatiseks meelde jäävad. Ma väga loodan, et see aasta tuleb hea  suvi: päikseline, soe ja sõprade rohke. Viimane soov oli naljakas sõprade rohke. Ohjah.. suvel ju peab sünnipäeva ka pidama. Ei tea üldse, kas pidada tegelikult veel. Ma pole üldse kindel, et kas sinna inimesi saan  piisavalt, kes tahavad mu sünnipäev tähistada. Eks see ole näha siis mingi aeg. Ma vast suve algus hakka sellele mõtlema.
Hetkel siis mõtlen, et peaks need mitu mitu filmi ära vaatama, mis mul arvutisse on kogutud, ainult ükski neist ei ole kiirel ülevaatamisel paistnud piisavalt huvitav, et neid vaadata. Väikevilli 6 hooaeg on ka lõpule jõudnud. Nüüd pean ootama kuni hakkav kohale jõudma  7 hooaja osad.
Viimasel ajal on meenuma hakanud igasugu vanu juhtumeid. Nii naljakaid kui kurbi hetki. Kui naljakad välgatused tulevad siis pisut kentsakas, sest tavaliselt juhtun ma omas mullis olles lihtsalt naerma hakkama. Seejärel teiste pilgud päärduvad minu poole ja mind vaadatakse kui oleks ma pärit mujalt kui siit.  
Muide ma nägin üht poissi oma eelmisest näiteringist, kui ma kanutis käisin., aga mul ei tulnud ta nimi meelde kuigi ma kahtlustan,e t see nimi oli Edvin vms.  Igatahes see oli küll ebavajalik fakt, aga ma mõtlesin, et ma mainin, et siis äkki keegi oskab öelda, kas mul oli õigus.
Igatahes. Pakaa.

Rumal.

Jee. Suht lõbus päev. NOT.

Täna kõik nagu läheks käest ära. Jõuab pärale, et ikka päris rumal olen. Kirjandeid kirjutada ma ei oska. Inglise keelt ma ka ei oska. Mis veel. Hinnetelehel särab vastu mitu ilusat 1te ehk siis need tegemata tööd. Sellele lisaks veel kunsti ka ei viitsi õppida.

Fuuh. Ma olen nii laisaks läind, et häbi isegi enda ees. Ega ma muidugi selle jaoks just ei tee ka väga, et ennast parandada.
Täna oli siis hmm võimalik, et mu viimane geograafia tund üldse. Jah just nii. Kuna ma eksamit ei tee, siis ma ei pea seal viimase kuu tundides käima. Nüüd pean ainult tegevuse leidma nendeks aegadeks. Ehk võtangi end kätte ja kirjutan need tobedad esseed ära nii filosoofias kui psüholoogias.
Muide tahaks juba Keilas elada. Kes veel ei tea siis on võimalik, et ma kolin sinna selle aasta jooksul kui hästi veab. Tegelikult tahaks suve ja maale minna. Võtta üks korvike, panna sinna sisse üks päts saia, üks purk maasikatoormoosi, ühe purgiga pima, sest kannuga pannes läheks see korvis laiali, ning üks lusikas , kruus ja punasevalge ruuduline tekk. Seejärel kõnniks mööda metsarada heinamaale. Hein on hästi pikk: ulatub mu kõhuni. PAneks sinna kuskile teki maha. Sööks siis maasikamoosiga saia, jooks piima peal ning võtaks veel samal ajal päikest. Mida paremat veel soovida. Lehm võiks ka seal karjamaal olla. Kuigi ma ei tea kedagi seal kandis, kes lehma peaks.
Nüüd ma istun siin - kodus diivanil. Põnev ta just ei ole peaks mainima. Ootan hetke, mil uni minust võimust võtab ning magama laseb minna, et homme hommikul ärgata ning väljapuhanuna väikse kontserti annaks. Või noh mina seal otseselt ei esine, vaid koor esineb, aga noh ma olen ju kooris.

Kohtumiseni kuskil.

Nojaa.

Millest siis täna kirjutada. Nagu alati mul pole erilist teemat või nii. Ütleks  veel, et mu pea valutab. Ma oletan, et see on mu järjestikku mitmepäevasest  vesipiibu tõmbamisest. Täna muidugi sai ka seda Marteni jures natuke tehtud. Poisid mängisid seal pokkerit kah mõnda aega.
Aga nüüd siis mis täna uudist. Taas kord avastasin, et inimesed ikka lähevad kahtlaseks ära. Näiteks 12-13 aastased mängivad järgi filmi "Klass" I klassi õpilastega. Ja siis mingid V või VI  klassi poisid tulevad mulle koolis vast vaata, et peaaegu jooksevad mu pikali ja siis veeö peaaegu sülitavad ka mu peale. Mis mõttes. Kui mina nende vanune olin ma ei julgenud endast aasta või kakski vanemale isegi otsa vaadata.
Midagi oli veel, mida ma kahtlaseks pidasin, aga meelde ei tule.
Viimane nädalavahetus oli siis mul Rootsis veedetud. Üks parimaid nädalavahetusi üldse.
Hea seltskond, hea koht, hea muusika, head joogid. Kõik oli hea. Mida paremat veel tahta eksole.

Mida veel öelda. MMmmm Smallville (ehk siis Väikevilllu nagu Ivar seda kutsub) jälle käib mul nüüd taustaks. Tänu Tarvole ja Karlile on nüüd mul nii paariks nädalaks vähemalt tegevust. Mitte, et mul muidu ei oleks. Ma leian alati midagi kui väga vaja.
Aga homme Meelise sünnipäevale siis vast. Ma isegi täpselt ei tea kus see on, aga no ma loodan, et jõuan ikka kohale sinna. Küll Mäks teab kuhu sõita. Ma tõesti loodan...
Aga muidu lõpetuseks siis tervisi Ivarile, Kristole, Tarvole, Nelele ja Kadrile ning ülejäänud rootsi sõpradele.

Veider.

No mis värk on inimestel ma ei mõista. Mis on nii suur põhjus, et 8kesi üht tüdrukut kinni hoida, teda peksta ja siis seda veel filmida. Täiesti lõpp. Ma pole elusees sellist julmust kellegi vastu näinud. Seal neil ameerikas ikka on midagi korrast ära. Nende mõttemaailm pole normaalne. 
Ei tea mis nende tüdruutega tehakse seal: kas pannakse istuma 
või mitte. Loodan, et mõeneks ajaks ikka pannakse. Saaksid ehk midagi aru ka, mis korda saatsid. Julm.
Ja siis veel see uudis, et kuskil Põhja-Indias sündis kahenäoga tüdruk. Kõik peavad teda mingiks jumalannaks. Ei tea kah kaua tal elada antud on, sest ega sellised ei tavatse ju väga kaua elada.
Aitab kah siis maailmauudistest selleks korraks vast.
Homme on reede. Ja ma lähen tööle. Lõpuks ometi saab jälle tööle. Teenib veidike raha juurde. Jei. Ja siis tuleb üks pikk hea mõnus nädalavahetus. Kolm päev 
Rootsi kruiisil. MMmmm.. Natuke pidu, natuke puhkust ja natuke laulmist. Siis jälle kolm päeva kooli ning jälle nädalavahestus.
Mulle see meeldib.
Oeh viimane nädal koguaeg väsinud. Täna võiks varem magama minna. Jah just nii. Seda peabki. Et nägemist siis.
Tahaks muidu täna ka mingit naljakat unenägu näha. Ükskord nägin unes et ma olen mingi detektiiv ja sel olid väga freakid sündmused. Ufode käsi oli vist mängus ka. Igatahes veider.
Aga nüüd siis tegelikult ka magama. :)

Oeh jah. Pole jälle ammu siia midagi kirjutanud. Mõtlesin, et oleks aeg. Vahepeal, mis toimund ka?
Pean ma veel mainima, et eluparim moeshow? Loomulikult mitte, aga tõesti nii see oli. Ma ei  siiamaani ei suuda uskuda, et meie lend sellise asja kokku suutis korraldada. Väga üllatas mind mu lennu rahvas. Tõestasid, end mulle, et meist ikka on asja ka. Noh, et kui 
vaja teevad asja ära ja kui teevad siis ka juba hästi.
Mulle isiklikult meeldisid kõige rohkem teletupsud. Arvatavasti olid nad enamuse lemmikud.

Jah nii nad on toredad. Tegelt neid oli neli, aga see neljas kadunud kuskile. Veel mulle meeldis Alice imedemaal kollektsioon ja muidugi 
Moulin Rouge. Osavad olete ikka 52. lend.

Nii vot jah. Just nii ongi. Mis veel huvitavat. Ei teagi tegelt. Pole selline huvitav inimene äkki. Reedel tulemas "lauluvõistlus". Saan tundidest ära. Jei! Homme juuksur ka lõpuks ometi. Ma ei näe peaaegu, et väljagi.
Ma jälle rohkem ei viitsi midagi mainida. Aa seda võiks ka öelda, et ikka väga õnnelik olen. ; ) :*

Musmus teile siis. :)

Moss.

Vot just. Vahel on kohe selline tunne, kus midagi ei lähe hästi ja täitsa üksi tunned ennast. Selline tunne nagu tahaks lihtsalt nutta nüüd paar tunnikest lihtsalt patja. Just. Sukeldud voodisse, pigistades padja kõvasti kaissu ja siis hakkad tönnima. Täitsa õige, tönnima, halama. Ükskõik kuidas seda ka kutsuda. Eriti nõme on olla küll sel korral. Tahaks kellegi peale karjuda ja öelda, et ta on jobu, samas kui tegelikult ju pole põhjust. Selline vastik kripeldus on sees, et kohe ütleks kellegile pahasti, teades, et seda suhet võib hiljem raske parandada olla. Samas on selline ükskõiksus, et mul ükskõik mis te must arvate, aga tegelikult just sisimas sa tead, et enamus ajast sa nutadki sellepärast mis teised sinust mõtlevad või noh arvad et nad mõtlevad.
Õu crap.
Kohe näha, et hetkeline mossemo tuju tegutseb.

Kiluvõileib.

Laual lebab kiluvõileib. See pole mitte tavaline kiluvõileib. Sellel on peal rohelise sibula rõngakesed, mida Linda suure õrnusega kääridega lõikas. Linda tõstab kiluvõileiva laualt ning asetab taldrikule. Taldrik on kollane ja äär on kaunistatud punaste  lillede, see võib olla gerbera õitega. Tüdruk marsib nüüd taldrikuga, millel põõnab isuäratava lõhnaga ning roheliste sibularõngastega 
kaetud kiluvileib, suurdetuppa, edastab taldriku uue omaniku paremasse kätte ja lahkub ruumist.  
Isiku vasak käsi tõstab kiluvõileia vaikselt üles oma suuga ühele tasandile. Nuusutab seda. Seejärel paigutab võileiva ettevaatlikult kollasele, punaste lilledega ääristatud taldrikule tagasi. Taldriku paneb enda ees seisvale lauale. Poiss heledate lühikeste juustega, mis olid magamisest sassis, ning kollase T-särgi ning punaste aluspükstega tõusis diivanilt püsti astus kaks sammu ukse suunas, seisatas, vaatas tagasi kiluvõileivale ning sammus edasi. Ta tahtis, et kõik oleks perfektne. Ta suundus kemmergu poole avas valge, pisut halliks määrdunud ukse ning sulges selle enda järel taas kinni. Enne suurdetuppa sisenemist pidi ta veel pesema käsi. Vesi, mis kätele langes oli soe ning seep, mida sõrmed puudutasid oli 
vahune. 
Istudes jälle diivanil, võttis naljaka silma värvusega- üks silm sinine, teine roheline- poiss oma paremasse kätte veel korra selle kollase taldriku, mida kaunitasid punased lilled taldriku ääres ja millel asetses see isuäratavalt lõhnav kiluvõileib koos roheliste sibularingikestega. Taas kord tõstis vasak käsi võileiva suu juurde, kuid seekord ei peatanud isikut ükski element hammustamast seda mahlakat kiluvõileiba.

Külm ja Talv

Puravik kuuse all turtsatas. Turtsatas veel korra. "Talv on vist tulemas. Nohu tuleb." Riisimikk kivi kõrval turtsatas. Tursatas veel korra, turtsatas kaks. "Tõesti, Talv on vist tulemas. Nohu tuleb. Palavik hiilib ligi." Nii istusid kaks seenejutsi, oodates nohu ja palavikku, kordamööda turtsatades. Üks Puravik ja Riisimikk istusid kõrvuti. Üks kuuse all, teine kivi kõrval. Ootasid Talve. Ei tulnud talve, Külm tuli. Jutsid olid rahutud. Külm oli pettunud, et Talv ta maha oli jätnud. Ta kraapis oma jääst küünega kuuse tüsedale tüvele teate: "Kus oled? Oleme veel sõbrad?" Külm lahkus mõneks päevaks. Vahepeal külastas seeni talv. Tavast sadas alla vesist lörtsi. Puravik ja seenemikk olid väsinud ootamast ning leidsid Mirteli, kes vaikselt seenejütsid korvi sooja teki sisse pistis. Talv oli kurb, sest tundis, et on hiljaks jäänud. Ta hakkas nutma ning lörts asendus suure vihma ladinaga. Talv haigestus. Tal ilmnesid Kevade sümptomid, kes leidis tee just sinna kuuseni, kus peitis ennast ka
 Talv. Kevad leidis Talvele ravi: Talv peab külmaga ühinema, ning see teeb temast kõigi aegade külmima Talve. Mõne  päeva pärast tundis Kevad kõledust ning mõistis, et Külm on taas tulemas. Külm saabuski. Talv polnud kunagi veel nii õnnelik olnud Külma nähes. Ta lausus:"Loomulikult me oleme sõbra. Tegelikult oleme isegi rohkem kui sõbrad. Alates tänasest oleme lahutamatud. Sina oled kõige külmem Külm ja mina kõige talvisem Talv." Ja nii ongi.

Essee: Armastus

Essee pealkirjaga või siis teemal "Armastus". Hmmmm ei tea, ei tea. Ei oska hästi. Ei tea seda teemat nii hästi. Selles suhtes, et kas on ikka selline asi olemas või on lihtsalt mingi inimeste vaheline tõmme, mis on osade vahel tugevam ja püsivam ning teiste vahel jälle kiiresti lagunev.
Aga kui on tõmme kas siis on ka nagu vastupidine asi?Miski , mis lükkab inimesi teineteisest eemale. Usun, et on, sest vahel kui mõnd inimeset tundma õpid või 
vahest isegi juba nähes tunned, et ei see ei lähe üldse. Selle persooniga ei suuda üldse koos olla.
Samas võib ka ju armastus olemas olla, sest mida ei saa tõestada ei saa ka maha laita.
Igate pidi on see igastahes tricky värk. Keerab sulle just kõige ettekujutamatul hetkel. Tuleb kuskilt taevast ja siis su terve emotsioonide kogum on sassis ning peapeale pööratud.
Armastus tegelt suhteliselt aktuaalne igalpool. Eriti raamatutes ja lauldes, enamus just sellest: Armastus on see.... lalalalaaa.
Tegelikult, armastus, see on ka turvatunne, millest inimestel raske on loobuda. Kardetakse lahti lasta, arvates, et jäädakse üksi või ilma kaitsest, mis ennem 
inimest tugevalt kaitses.
Samas ei ole armastades kunagi turvaline, sest nurga taga võib oodata üllatus: mõni suurte rindadega blond kelle juurde hea joosta.
Ei olemas ainult ühte sorti armastust muidugi. On ju vahe, kuidas armastad sa oma sõpru või siis oma poiss/tüdruksõpra.
Sõprade vaheline armastus on parem, sest see püsib tavaliselt kauem, kuid samas seda on raske püstitada. Kui see selleks õige sõna on. Sõpruslik armastus toetub paljuski usaldusel, aga armastus kui See Armastus võib lajatada ootamatult otsa ette.
Vastik on kui see juhtub kiirel ajal kui on palju tööd ning siis ajab see kõik mõtte mujale ning palju tööd jääb tegematta. Oleneb ka inimesest tegelikult. Mõni inimene saab just niimoodi rahulikumalt töötada tundes, et tal on kindel seljatagune.
Ma ise ei tea, kas olen seda tunet kunagi tundnud. Tegelt usun, et olen. Vähemasti ühekorra. Praegugi se tunne kestab. Kui see on see tunne, mis ma arvan, et on.
Keegi kuskil ütles, et igakord kui inimene armub, siis see on teistsugune armastus. Armastuse tunne pole kunagi korduv ega ühesugune. Ma arvan, et see nii on ka.
Aga ma tunnen end hästi ning täitsa armunult. Naljaks on olla vahest. Naer iseenesest tuleb suule. Ma mõtlen ning mõtlen ja veel mõtlen, siis leian end mullist tagasi tulemas ning märkan oma kavalt muiet. Juba see iseenesest paneb mu naerma.
Aga peaks nüüd selle essee ka ära kirjutama. See polegi ju nii raske tegelikult. Täitsa teostatav.
Kalli. Musi teile nüüd(L).

Ja tere õhtust, kallis rahvas!
Teate, et ma siin õnnelik. Miks küsite? No sellepärast, et inimene peab vahest õnnelik olema. Tegelikult peaks isegi koguaeg õnnelik olema. Tegelt on ju  natuke põhjust ka, aga need omad asjad.
Miiiika. Ajei. Kõlab praegu mulle otse kõrvaauku. Ja  just paremasse. Teisega kuulan, mida Valter ja Ivi tegutsevad. Nii igaks juhuks kui peaksid midagi kuulama.
Hilja. Mika has left the building.
Nüüd natuke matemaatikat, kuid ka see sai valmis. Valter lahendab siin eksamiülesandeid, mis talle õpetaja andis. Kaks tükki olid 11. klassi teemad. Suht lihtsad olid isegi.
Matemaatika üldse lihtne aine mu arust. Selline hea. Paneb mõtlema. Muidgi kirjutamine paneb ka mõtlema jah, et noh pead ikka mõtlema mida kirjutad ja värki.
Kirjandid on ikka eriti pähklid. Arutlus ei tule ikka üldse vahest välja, kuid ei ma usun, et küll see vaikselt tulema hakkab.
Ot ma ei saa. Pean Alicia üles otsima music listist. Ta täitsa meeldib mulle kohe. Elu kena mu arust kah. 
Vahepeal sai käidud pesus. Ma mõtlen, et pesin näod ja hambad ja värgid puhtaks.:D Hommikul muidugi tuleb see suurem pesu. Siis mõnus dušš. Jeeees. Super hea.
Geograafia. KOntrolltöö. Muidugi oleks meeldiv kui teaks mille peale töö tuleb. Ma loodan, et kalanduse. Mitte sellepärast, et ma sellest midagi tean, vaid sellepärast, et ma kavatsen selle teema läbi lugeda.
Mõtlen siin, et peaks ikka vahest rohkem tunnis tähele panema ja vähem magama, siis äkki jääb midagi tunnist meelde ja ei pea kodus õppima.
lallllaalalalallaaa.
Hollandlastele tegime kontserdi ju täna. Täitsa tore oli. Uued näod olid. Siis kui ma seal käisin oli teised õpetajad kaasas neil. Ja eelmine aasta olid ka need, kes mul olid. Aga need, kes see aasta olid tundusid ka toredad.
Olgu ma proovin lugeda siis nüüd.
Tsau.
MUSIKESED!

Kolmapäev.
Füüsika tund.
Kirjutasin just ajalehele artiklit. Ei tulnud hea. Millegi pärast ei oska enam hästi kirjutada. Ei tule nii nagu tahan, et tuleks välja. PEab harjutama natuke
Raadio hakkab ju tööle nüüd. Tulge kooliraadiosse. Mitte, et te kõik sinna saaksite, sest hästi ei sobi kui sada inimest seal on. Muidugi ei soovi me mingit takistust just inimestele ette seada.
EIle käisime siis G.E.P. i vaatamas. Täitsa kobe etendus oli, kui nii võib öelda. Humoorikas. Esile toodi suur probleem, mille eest Eesti ka tegelikult seisab - iive on madal ning seda tuleb tõsta. Järelikult inimesed tehke lapsi! Just nii ! Tehke lapsi! Teame jah, et raha pole nagu eriti, kuid kui vähem endale mõelda ja rohkem lastele siis tegelikult saaks ikka hakkama küll ju.

Musi.
Kallis.
Jah sina.
Kas tead, et oled mulle ikka väga kallis. Tülid on küll olemas, aga see teebki asja põnevaks.
Muud ma öelda ei tahtnudki, et ikka väga väga kallis oled.

uus aasta.

Uus aasta. Uued ideed. Uued plaanid. Uued ettevõtmised. Uued eesmärgid. Ja nii edasi ja edasi.
Mis oli siis sinu selle aasta järgmine jabur lubadus? Ma lubasin, et ei luba midagi. Elu on ju täis võimalusi ning kunagi ei tea, mida tuleb teha selleks, et jõuda kuhu soovid.
Iga nurga taga on uus üllatus ning peab olema valmis neid vastu võtma mitte eemale lükkama.
eile ööse või noh siis täna hommiku vaatasin kuidas Mika oma kontserdil Pariisis laulis. Ma kujutan ette kui hea tal seal olla võis. Olla seal, kus süda ihkab ning tunda seal ennast nii vabana. No nii mitu korda tuli tahtmine tema asemel seal olla. Avastasin, et ta ikka tegelikult oskab laulda, erinevalt mõnest teisest superstaarist.
a ma siis praegu lähen nüüd uue aasta tegudele.