Essee: Armastus

Essee pealkirjaga või siis teemal "Armastus". Hmmmm ei tea, ei tea. Ei oska hästi. Ei tea seda teemat nii hästi. Selles suhtes, et kas on ikka selline asi olemas või on lihtsalt mingi inimeste vaheline tõmme, mis on osade vahel tugevam ja püsivam ning teiste vahel jälle kiiresti lagunev.
Aga kui on tõmme kas siis on ka nagu vastupidine asi?Miski , mis lükkab inimesi teineteisest eemale. Usun, et on, sest vahel kui mõnd inimeset tundma õpid või 
vahest isegi juba nähes tunned, et ei see ei lähe üldse. Selle persooniga ei suuda üldse koos olla.
Samas võib ka ju armastus olemas olla, sest mida ei saa tõestada ei saa ka maha laita.
Igate pidi on see igastahes tricky värk. Keerab sulle just kõige ettekujutamatul hetkel. Tuleb kuskilt taevast ja siis su terve emotsioonide kogum on sassis ning peapeale pööratud.
Armastus tegelt suhteliselt aktuaalne igalpool. Eriti raamatutes ja lauldes, enamus just sellest: Armastus on see.... lalalalaaa.
Tegelikult, armastus, see on ka turvatunne, millest inimestel raske on loobuda. Kardetakse lahti lasta, arvates, et jäädakse üksi või ilma kaitsest, mis ennem 
inimest tugevalt kaitses.
Samas ei ole armastades kunagi turvaline, sest nurga taga võib oodata üllatus: mõni suurte rindadega blond kelle juurde hea joosta.
Ei olemas ainult ühte sorti armastust muidugi. On ju vahe, kuidas armastad sa oma sõpru või siis oma poiss/tüdruksõpra.
Sõprade vaheline armastus on parem, sest see püsib tavaliselt kauem, kuid samas seda on raske püstitada. Kui see selleks õige sõna on. Sõpruslik armastus toetub paljuski usaldusel, aga armastus kui See Armastus võib lajatada ootamatult otsa ette.
Vastik on kui see juhtub kiirel ajal kui on palju tööd ning siis ajab see kõik mõtte mujale ning palju tööd jääb tegematta. Oleneb ka inimesest tegelikult. Mõni inimene saab just niimoodi rahulikumalt töötada tundes, et tal on kindel seljatagune.
Ma ise ei tea, kas olen seda tunet kunagi tundnud. Tegelt usun, et olen. Vähemasti ühekorra. Praegugi se tunne kestab. Kui see on see tunne, mis ma arvan, et on.
Keegi kuskil ütles, et igakord kui inimene armub, siis see on teistsugune armastus. Armastuse tunne pole kunagi korduv ega ühesugune. Ma arvan, et see nii on ka.
Aga ma tunnen end hästi ning täitsa armunult. Naljaks on olla vahest. Naer iseenesest tuleb suule. Ma mõtlen ning mõtlen ja veel mõtlen, siis leian end mullist tagasi tulemas ning märkan oma kavalt muiet. Juba see iseenesest paneb mu naerma.
Aga peaks nüüd selle essee ka ära kirjutama. See polegi ju nii raske tegelikult. Täitsa teostatav.
Kalli. Musi teile nüüd(L).