Mõttetus. Jama ja mõttetus. Kõik viimasel ajal muud ei räägi. Ütle välja, mis tegelikult mõtled, mitte seda, mis tundub ilusam. 

Uus Algus.

Palju aega on möödas ja seepärast siis proovime uuesti seda kirjutamist alustada. Palju on juhtunud ka selle aja jooksul. Kolm kuud juba ema oldud.

Täitsa  tore on olnud, kui ausalt öelda. Robin on juba nii palju kasvanud. Kui ta sündides oli 3,955kg ja 53 cm  pikk siis nüüd juba põhimõtteliselt 8 kg ja 65 cm. Kõvasti on kasvanud see väikemees. 

Selline see rõõmupall siis ongi.

Mis veel uut. Uus on ka ehk see, et ma ei pea koolis enam käima. Sai läbi see teekond. Küll on mõte mõned eksamid järgmine aasta korrata, lootuses paremaid tulemusi saavutada. Tulemused muidu olid sellised keskmised: kirjand - 60, bioloogia - 62, ühiskond - 65, matemaatika - 75, inka - 78. Mata ja inka tahan uuesti teha. Eks näeb kuhu siis järgmine aasta sisse saab, seniks olen kodune.

Kolm on ikka kolm.

No olen juba kaks korda varem proovinud alustada, tuleb siis kolmas ka. Siiani seisavad need lõpetamata draftid mu teiste postituste seas, seal kus seda vaid mina näen. 

Mis siis öelda? Kool on alanud. Tegelikult juba päris jubedat kaks nädalat sellest möödas. Palju aega on vahepeal olnud kui ma kirjutanud pole. On nii head juhtunud kui ka halba. Mitte, et see halb oleks midagi tapvat, aga no kõige parem uudis see just mulle polnud. Seda ma praegu ei räägi. Kunagi hiljem ehk.

Aga siis back to school. Sellne tunne nagu polekski sealt ära käinud, nagu puhkust polekski vahel olnud. Siiamaani füüsika tundises saab pea laua peale panna ning siis järgmised 45 minutit mõnusalt põõnata.

Pluss on see, et vene keeles olen juba kaks viite teeninud. See on hea, sest hiljem peab vähem rabelema siis ehk. 

Sellekooliaasat jooksul on kool jõudnud juba mind teatrisse viia. Nimelt viimane reede käisin vaatamas NO99 etendust "Perikles". Omamoodi huvitav näidend. Minule meeldis see väga ja soovitan seda vaatama minna, kellel võimalus. Veel siis ütlen seda, et kui keegi tahab teatrisse minna või sul on üks pilet üle siis sa võid alati siia pöörduda, sest ma tahan ka siis tulla. 

Poole aasta pärast tuleb siis teha need rasked eksamid. Ma olen oma valiku teinud. Kavatsen teha matemaatika, inglise keele, ühiskonna, bioloogia ja kirjandi, mis on kohustuslik. Kõige rohkem kardan kirjandit. Selles ma just eriti tugev ei ole. Ma võin kirjutada mingi muinasjutu valmis aga kui on vaja tõsisemat jutttu rääkida ja arutleda, siis seda ma ei oska.

Praegu ütleks teile siis head ööd ja ilusaid unenägusi, sest mis ma muud öelda oskan, kui öö on käes ja kuu juba taevas paistab. Viimases ma nii kindel ei olegi, sest akendel on kardinad ees, aga teises varjandis ikka.

tsäuks.

Palju möödund aega.

Nonoh. Lõpuks ometi võtan aega, et väheke kirjutada. Juba kuu aega olen olnud kontaktivõimetu siin blogis. Tegelikult on asjalood nii, et palju on juhtunud.

Kõigepealt alustuseks siis käisin Saksamaal. Kõik oli super! olin seal mingi kaks nädalat ja pisut peale. Ööbisin akadeemia ühikas kui seda nii saab kutsuda. Hästi ilus koht oli. See akadeemia kompleks oli üks osa looduspargist mis seal kandis paiknes. Seepärast see aed seal oli ka super. Kui Kai kunagi mlle pildid peaks andma siis lisan neid kah siia. Igatahes päevaks oli mõeldud programm. See polnud üldsegi mitte nii raske. Ükskord oli programmiks spordimängud. Osad mängisid võrku osad jalgpalli. Ma mängisin võrku. Jäime teiseks. Suutsin seda mängides oma põlvele ka ühe hiiglama sinika saada. Raske niimoodi seletada kuiads see juhtus. Õnneks nüüd pole enam sinikast jälgegi. Vahest annab tunda põlv. 

Saksamaal olles külastisme me vel igasugu muid kohti ka. Näiteks käisime Amsterdamis ja siis Brüsselis. Brüsselis meid viidi Euro parlamenti. Kõige põnevam see koht just pole, aga uhke on olla küll nüüd kui seal olen ära käinud. Amsterdamis niisama jalutasime ringi. Sattusime isegi punaste laternate tänavale korra. Pisut veider oli seal. Tänaval kõndides iga teine maja oli coffie shop. Aga Brüssel meeldiski mule sellest reisist kõige rohkem. Super ilus linn on. Sinna läheks isegi elama. Kallis on aga ilus. Mulle vähemasti meeldis.

Kälnis käisin ka. Seal saime geyparaadi osaliseks. See on ikka palju suurem üritus kui selline mis nad siin Tallinnas korraldavad. Mulle kingiti roos. Jei. :D Muidu käisime veel igast linnades. Põhiliselt olid kõik shoppamas.

Õhtuti veetsin tavaisel Heidekelleris. See oli mingi baar seal akadeemia kompleksis. Mängisime piljardit seal ja siis ma jõin veintsi ja Kai lasi õlle.

Inimesed kes seal veel olid no olid  ikka maailma toredaimad. Meie programmist võtsid osa Maltalased, Leedukad, Lätlakad, Tšehhikad, Slovakkialased ja muidugi Saksamaa. Ma sain kõige paremini läbi vast Maltalastega. Ma nendega veel räägin siiani. Kutsuvad mind külla sinna. Tahaks minna küll. Meri, rand ja päike -  mida veel tahta. Okei nali, nali.:D Aga mind on Maltalased ja nende kultuur varemgi huvitanud. Võibolla seepärast ma nendega kõige paremini läbi saingi. Siis Lätlased olid ka toreda. Välja arvatud üks tüüp. Väga saiko oli. Tüüp lootis midagi miult ja kui ma ütsin, et ei mes no sorry tüüp lihtsalt lampi viskas mingi ühe klaaspudeli maha puruks. Väga haige mees. Rääkis, et tahab lõpetada nagu Kurt Cobain. Mingi Nirvana armastaja ta oli.Lätist oli üks hästi lahe tüdruk, Daiga. Veider nimi jah aga ta oli väga tore tüdruk. Temaga saime ka väga hästi läbi. Hästi avatud ja rõõmsameelne. Temaga läheks kluppi tantsima küll. 

Kõige tähtsam sünmus Saksamaal oli mu jaoks see, et ma sain 18. Okei Saksamaal see nii väga suur asi ka pole, sest neil võib juba 16 aastana kõike teha. No mitte päris kõike aga no ikkagi. Meldejääv on see kindlasti.

Nüüd kui ma Saksamaalt tagasi olen, pole ma eriti millegagi tegelenud. Mõtlengi just et peaks vist kohustusliku kirjanudse ette võtma. Muidu ei jõua midagi loetud. Töök käin ka vahest harva. Muidu vist vastu ei peaks. Peamiselt olen veetnud kõik oma aja mu kõige kallima seltsis. Aga selleks korraks nüüd küll. Ja ma lähen nüüd magama. 

Tervitaks siis kõiki, kes see suvi kuskil reisimas käisid ja eriti Saksamaal ja eriti Kaid, sest kõik patused lähevad Saksamaale nagu ütles kuskil veini peal mingi silt.

Tsäuks. 

Oleskleme.

Jällegist mina siin. Palju on möödas ning palju on juhtunud. Mitte midagi traagilist küll pole, aga juhtunud on palju. Üleeile jõudsin ragasi siis Rõuges, kus sai väheke oletsetud. Väikesed hippid said kokku ja tegid sauna, võtsid päikest ning jõid väheke. Sääsed said ka kõhtu täis. Aga saun oli selle asja juures kõige pearem asi.
Kõige tähtsam jäi mul mainimata. Mul on ju kool läbi. Nüüd küll peab tööl käima. See on see tore elu. Muide selle kuu lõpuks ma elan vist juba Keilas. Just! See on asi mis mind elavana hoiab hetkel. Siis ma saan hakkan omale enda tuba ehitama. Tähendab tuba on küll olemas, aga see tuleb ilusaks teha.
Hetkel siis jalgpall käimas. Rootsi ja Kreeka. Sitt mäng siiani. suht igav. Aga ma ei viitsi enam. Tsau.

Aega võttis aga valmis sai.

Nii siis, sain valmis ühe essee kolmest mida pean esitama. See oli tõeline piin, sest ma juba peaaegu nutsin arvuti taga. Teema paistis esialgu lihtne ja värki, aga mulle see üldse ei sobinud. Ei osanud alustada seda asja. Alati tahame me teada rohkem, kui oleks vaja. Miks me ei keskendu aga sellele, mis on tõeliselt tähtis, midagi kindlat, mida meil on vaja antud tegevuse jaoks, sest edasine tuleb juba töö käigus. vot selline oligi teema. Ma peaks ütlema special thanks to Liise! Sest ta on tõeline küllatükk. Ta aitas mul esseed alustada. Ühe mõtte andis ka Alor, mille peale ma küll ise poleks tulnud, kuid samas omas olulist rolli lehekülje täitmisel. Muud siis ei midagi. Nüüd jäänud veel kirjutada kaks esseed. Ma küll veel mõtlen praegu, kas kirjutada need praegu või hiljem.
Tsau.

Räägiks asjast kui oleks, mida rääkida

Alustuseks ütleks, et  elu on tore.
Seda ma kahjuks ei mäleta, millest ma viimati rääkisin, ning seetõttu ei oska ma ka rääkida allates siimasest hetkest kui ma siia midagi kirjutasin. Asi, mis ma tean on , et ma olen päris mitu päeva mõtteid kogunud, et siia midagi kirjuada, kuid nüüdseks on jälle kui peast pühitud. Muide otsustasin ära, et lähen ikkagi Saksamaale suvel. Suurepärane uudis selle koha pealt on, et Kai tuleb kaasa. Pidime ka Hollandist vahepeal läbi hüppama, mis on omakorda tore. Selleks, et sinna saada pean ma nüüd ainult mitu päeva tööd rabama, et  see 1900 kokku saada, mis mul esialgselt vaja läheb. Põhimõtteliselt on juba mingi niimoodi 1200 juba olemas, et vaja oleks nüüd 700 veel. Nädalavahetusel saigi tööl oldud, sealt ka see raha.
Mis siis veel toimus. Reede vastasin ma Nipernaadi ära, sain 5. Tegelt see Nipernaadi oli kahtlane mees, käis mööda ilma ringi, rääkis naistele mesijuttu ja siis suutis kõigile segadust tekitada ja midagi sassi keerata. Küll sattusid mõned vangi ja teistel ujutus heinamaa üle. Närvi ajas mind see mees igatahes.
Hetkel tunnen mõnu sellest teadmisest, et pean veel suutma täna kirjutada ära nii umbes kolm esseed. Kõrvale rüüpan Chilli, mille valmistamine küll lõpetat, aga ma veel sain endale mõned nihverdatud. Muidu siis käisin täna linnas, tegin väheke shoppamist. Millest siis veel?
Hetkel vist ei tule midagi. Kui hiljem mõni mõte tuleb, siis kirjutan. Aga nüüd siis esseede valmistamise juurde.