Alustuseks ütleks, et elu on tore.
Seda ma kahjuks ei mäleta, millest ma viimati rääkisin, ning seetõttu ei oska ma ka rääkida allates siimasest hetkest kui ma siia midagi kirjutasin. Asi, mis ma tean on , et ma olen päris mitu päeva mõtteid kogunud, et siia midagi kirjuada, kuid nüüdseks on jälle kui peast pühitud. Muide otsustasin ära, et lähen ikkagi Saksamaale suvel. Suurepärane uudis selle koha pealt on, et Kai tuleb kaasa. Pidime ka Hollandist vahepeal läbi hüppama, mis on omakorda tore. Selleks, et sinna saada pean ma nüüd ainult mitu päeva tööd rabama, et see 1900 kokku saada, mis mul esialgselt vaja läheb. Põhimõtteliselt on juba mingi niimoodi 1200 juba olemas, et vaja oleks nüüd 700 veel. Nädalavahetusel saigi tööl oldud, sealt ka see raha.
Mis siis veel toimus. Reede vastasin ma Nipernaadi ära, sain 5. Tegelt see Nipernaadi oli kahtlane mees, käis mööda ilma ringi, rääkis naistele mesijuttu ja siis suutis kõigile segadust tekitada ja midagi sassi keerata. Küll sattusid mõned vangi ja teistel ujutus heinamaa üle. Närvi ajas mind see mees igatahes.
Hetkel tunnen mõnu sellest teadmisest, et pean veel suutma täna kirjutada ära nii umbes kolm esseed. Kõrvale rüüpan Chilli, mille valmistamine küll lõpetat, aga ma veel sain endale mõned nihverdatud. Muidu siis käisin täna linnas, tegin väheke shoppamist. Millest siis veel?
Hetkel vist ei tule midagi. Kui hiljem mõni mõte tuleb, siis kirjutan. Aga nüüd siis esseede valmistamise juurde.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment