Tänava peal laulda, see pole imelik ausõna pole. No okei pisut imelik on kui sa oled üksi nagu mina olin täna kõndides mööda vanalinna tänavaid üksi. Tegelt täitsa mõnus tunne on. Tegelt ma jälle mõtlesin, et võiks olla keegi pisike, kelle käest kinni hoida. Meeletult teeks südamele head see.
Käisin just hetk tagasi kaubamaja toiduosakonnas homsek süüa ostmas. Muidugi ei puudunud söögilaualt jogurt ega ka loomulikult puuvili, milleks mul tavaliselt on banaan. Njämmi. Täitsa ära harjun sellega juba, et koolis söön oma kaasa võetud toitu, joon oma tassist sooja teed. Nii uhke tunne tekitab see teetassiga läbi koridori kõndimine. Naljakas ma tean, aga nii ma tunnen.  
Aga täna oli mul siis ekas tund. Lõpp kujunes hästi välja. Alati alusatades olen enda peale pahne,
et mul midagi välja ei tule. Küll ma siis pusin ja pusin. Ja siis hakkab juba päris looma. Täna mulle jälle see õpetaja näitas end positiivsest poolest. Oli mu vastu sõbralik. Mitte, et ta muidu ei ole, vaid lihtsalt alati ei ole seda tunda.
Näitekas käisin ka. Esimest korda enda kooliomas. Täitsa huvitav oli. Põnev! Eks me näe, mis kõike juhtuma siis hakkab.
Homme on kolmapäev! Homme on koor! Homseks pean noodid välja pritima! PEaaaan! Mul on juba mõned laulud välja valitud, mida laulda tahan. 
Aga ennem tuleb mul terve koolipäev üle elada kuni selleni jõuab.
Olen nüüd juba tükk aega rongis loksunud. Jõudsingi Sauele. Hakkan otsi kokku tõmbama. Pole enam palju aega jäänud.
Tsau musikesed.