Palju möödund aega.

Nonoh. Lõpuks ometi võtan aega, et väheke kirjutada. Juba kuu aega olen olnud kontaktivõimetu siin blogis. Tegelikult on asjalood nii, et palju on juhtunud.

Kõigepealt alustuseks siis käisin Saksamaal. Kõik oli super! olin seal mingi kaks nädalat ja pisut peale. Ööbisin akadeemia ühikas kui seda nii saab kutsuda. Hästi ilus koht oli. See akadeemia kompleks oli üks osa looduspargist mis seal kandis paiknes. Seepärast see aed seal oli ka super. Kui Kai kunagi mlle pildid peaks andma siis lisan neid kah siia. Igatahes päevaks oli mõeldud programm. See polnud üldsegi mitte nii raske. Ükskord oli programmiks spordimängud. Osad mängisid võrku osad jalgpalli. Ma mängisin võrku. Jäime teiseks. Suutsin seda mängides oma põlvele ka ühe hiiglama sinika saada. Raske niimoodi seletada kuiads see juhtus. Õnneks nüüd pole enam sinikast jälgegi. Vahest annab tunda põlv. 

Saksamaal olles külastisme me vel igasugu muid kohti ka. Näiteks käisime Amsterdamis ja siis Brüsselis. Brüsselis meid viidi Euro parlamenti. Kõige põnevam see koht just pole, aga uhke on olla küll nüüd kui seal olen ära käinud. Amsterdamis niisama jalutasime ringi. Sattusime isegi punaste laternate tänavale korra. Pisut veider oli seal. Tänaval kõndides iga teine maja oli coffie shop. Aga Brüssel meeldiski mule sellest reisist kõige rohkem. Super ilus linn on. Sinna läheks isegi elama. Kallis on aga ilus. Mulle vähemasti meeldis.

Kälnis käisin ka. Seal saime geyparaadi osaliseks. See on ikka palju suurem üritus kui selline mis nad siin Tallinnas korraldavad. Mulle kingiti roos. Jei. :D Muidu käisime veel igast linnades. Põhiliselt olid kõik shoppamas.

Õhtuti veetsin tavaisel Heidekelleris. See oli mingi baar seal akadeemia kompleksis. Mängisime piljardit seal ja siis ma jõin veintsi ja Kai lasi õlle.

Inimesed kes seal veel olid no olid  ikka maailma toredaimad. Meie programmist võtsid osa Maltalased, Leedukad, Lätlakad, Tšehhikad, Slovakkialased ja muidugi Saksamaa. Ma sain kõige paremini läbi vast Maltalastega. Ma nendega veel räägin siiani. Kutsuvad mind külla sinna. Tahaks minna küll. Meri, rand ja päike -  mida veel tahta. Okei nali, nali.:D Aga mind on Maltalased ja nende kultuur varemgi huvitanud. Võibolla seepärast ma nendega kõige paremini läbi saingi. Siis Lätlased olid ka toreda. Välja arvatud üks tüüp. Väga saiko oli. Tüüp lootis midagi miult ja kui ma ütsin, et ei mes no sorry tüüp lihtsalt lampi viskas mingi ühe klaaspudeli maha puruks. Väga haige mees. Rääkis, et tahab lõpetada nagu Kurt Cobain. Mingi Nirvana armastaja ta oli.Lätist oli üks hästi lahe tüdruk, Daiga. Veider nimi jah aga ta oli väga tore tüdruk. Temaga saime ka väga hästi läbi. Hästi avatud ja rõõmsameelne. Temaga läheks kluppi tantsima küll. 

Kõige tähtsam sünmus Saksamaal oli mu jaoks see, et ma sain 18. Okei Saksamaal see nii väga suur asi ka pole, sest neil võib juba 16 aastana kõike teha. No mitte päris kõike aga no ikkagi. Meldejääv on see kindlasti.

Nüüd kui ma Saksamaalt tagasi olen, pole ma eriti millegagi tegelenud. Mõtlengi just et peaks vist kohustusliku kirjanudse ette võtma. Muidu ei jõua midagi loetud. Töök käin ka vahest harva. Muidu vist vastu ei peaks. Peamiselt olen veetnud kõik oma aja mu kõige kallima seltsis. Aga selleks korraks nüüd küll. Ja ma lähen nüüd magama. 

Tervitaks siis kõiki, kes see suvi kuskil reisimas käisid ja eriti Saksamaal ja eriti Kaid, sest kõik patused lähevad Saksamaale nagu ütles kuskil veini peal mingi silt.

Tsäuks. 

Oleskleme.

Jällegist mina siin. Palju on möödas ning palju on juhtunud. Mitte midagi traagilist küll pole, aga juhtunud on palju. Üleeile jõudsin ragasi siis Rõuges, kus sai väheke oletsetud. Väikesed hippid said kokku ja tegid sauna, võtsid päikest ning jõid väheke. Sääsed said ka kõhtu täis. Aga saun oli selle asja juures kõige pearem asi.
Kõige tähtsam jäi mul mainimata. Mul on ju kool läbi. Nüüd küll peab tööl käima. See on see tore elu. Muide selle kuu lõpuks ma elan vist juba Keilas. Just! See on asi mis mind elavana hoiab hetkel. Siis ma saan hakkan omale enda tuba ehitama. Tähendab tuba on küll olemas, aga see tuleb ilusaks teha.
Hetkel siis jalgpall käimas. Rootsi ja Kreeka. Sitt mäng siiani. suht igav. Aga ma ei viitsi enam. Tsau.

Aega võttis aga valmis sai.

Nii siis, sain valmis ühe essee kolmest mida pean esitama. See oli tõeline piin, sest ma juba peaaegu nutsin arvuti taga. Teema paistis esialgu lihtne ja värki, aga mulle see üldse ei sobinud. Ei osanud alustada seda asja. Alati tahame me teada rohkem, kui oleks vaja. Miks me ei keskendu aga sellele, mis on tõeliselt tähtis, midagi kindlat, mida meil on vaja antud tegevuse jaoks, sest edasine tuleb juba töö käigus. vot selline oligi teema. Ma peaks ütlema special thanks to Liise! Sest ta on tõeline küllatükk. Ta aitas mul esseed alustada. Ühe mõtte andis ka Alor, mille peale ma küll ise poleks tulnud, kuid samas omas olulist rolli lehekülje täitmisel. Muud siis ei midagi. Nüüd jäänud veel kirjutada kaks esseed. Ma küll veel mõtlen praegu, kas kirjutada need praegu või hiljem.
Tsau.

Räägiks asjast kui oleks, mida rääkida

Alustuseks ütleks, et  elu on tore.
Seda ma kahjuks ei mäleta, millest ma viimati rääkisin, ning seetõttu ei oska ma ka rääkida allates siimasest hetkest kui ma siia midagi kirjutasin. Asi, mis ma tean on , et ma olen päris mitu päeva mõtteid kogunud, et siia midagi kirjuada, kuid nüüdseks on jälle kui peast pühitud. Muide otsustasin ära, et lähen ikkagi Saksamaale suvel. Suurepärane uudis selle koha pealt on, et Kai tuleb kaasa. Pidime ka Hollandist vahepeal läbi hüppama, mis on omakorda tore. Selleks, et sinna saada pean ma nüüd ainult mitu päeva tööd rabama, et  see 1900 kokku saada, mis mul esialgselt vaja läheb. Põhimõtteliselt on juba mingi niimoodi 1200 juba olemas, et vaja oleks nüüd 700 veel. Nädalavahetusel saigi tööl oldud, sealt ka see raha.
Mis siis veel toimus. Reede vastasin ma Nipernaadi ära, sain 5. Tegelt see Nipernaadi oli kahtlane mees, käis mööda ilma ringi, rääkis naistele mesijuttu ja siis suutis kõigile segadust tekitada ja midagi sassi keerata. Küll sattusid mõned vangi ja teistel ujutus heinamaa üle. Närvi ajas mind see mees igatahes.
Hetkel tunnen mõnu sellest teadmisest, et pean veel suutma täna kirjutada ära nii umbes kolm esseed. Kõrvale rüüpan Chilli, mille valmistamine küll lõpetat, aga ma veel sain endale mõned nihverdatud. Muidu siis käisin täna linnas, tegin väheke shoppamist. Millest siis veel?
Hetkel vist ei tule midagi. Kui hiljem mõni mõte tuleb, siis kirjutan. Aga nüüd siis esseede valmistamise juurde.

Aeg.

Nonii.
Vähe aega, aga nii palju teha vaja. Ei tea kas jõuab. Otsustasin, et võtan ette reisi Saksamaale, milleksma pean nüüd kähku raha ära maksma või õigeimini 4. juuniks aga see ongi ju varsti. Õnneks see nädalavahetus lähen tööle ja teenin veideike. Muidu on üldse rahapuudus koguaeg.
Kõike on vähe peaaegu. Aega vähe, raha vähe,midagi veel kindlasti. Samal ajal on ka palju teha ja väsimust on ka palju. Ülekoormus. Vajaks puhkust.
Kunagi oli ikka lihtsam. Sai lõdvalt võtta. Nüüd koguaeg mingi asi vaja teha. Üldse tunnen mõningatest vanadest aegadest puudust vahel. Ma ei tea, kas see on ainult nende aegade pärast või on see suurepäraste inimests tõttu. Igatahes meenutan neid päris tihti. On palju sõpru, kes aegadega on kaugemaks muutunud. Tunnen vahest puudustki. Muidugi on nad alati mul südames, mõned eriti.
Musid, nagu ma eelnevalt mainisin vajan puhkust. See tähendab, et ma lähengi nüüd magama.
Sukeldun oma seiklusrikkastesse unenägudesse.
Muide, tahaks ikka maale.

Uus.

No tervist. Oleme siis jälle tee leidnud bloggerisse. Ma millegi räägin endast kui mitmusest. Natuke naljakas ja veider. Ma ei mõista vahel ennast. Võibolla sellepärast kutsungi, et  on üks isksus, keda ma ei mõista - alateadvus vist, ja teine on isiksus, kellega ma pikki veslusi oma mõtetes pean.
Mulle meeldib oma mõtteid peas mõelda. Ma tavaliselt mõtlen, et ma räägin, kellegi tuttavaga oma mõttes ja mõtlen siis loomulikult ise, mis ta vastaks mulle, aga no tegelikult see on ju minu arvamus kõik.  Vahest need jutuajamised mu peas on nii reaalsed, et ma päriselus unustan ära, et need vaid mu illusoonid olid.
Aga täna siis sain mingi naisega tuttavaks, kes elab Kanadas Montrealis. Ta oli kogematta lisanud mu, sest ta sõber andis vale aadressi vm. Igatahes kuidagi ma ta msn'i sattusin. Tore on. Saab praktiseerida oma inglise keelt. Igatahes ta on 35- esialgu tundub vana ja värki, aga ma usun, et ta tegelt tore ja värki. Ta on firma CGI vm mänedšer. Päris edukas tädi tundub. Tore on ka teisest rahvusest inimestega tutvuda.
Tegelikult ma peaksin preagu kas kirjutama või siis lugema. Kahjuks ei suuda ma hetkel ennast enam kummalegi kontsentreeruda. Aga ennast ära ka tapa ei saa ju. Vahepeal peab puhkama ka. Hetkel võtsin selleks siis aja.
Homme siis mis saab. Ei tea. Pole plaane. Laupäev olen tööl - seda ma tean. See mulle meeldib. Mulle meeldib tööl käia. Raha tuleb, raha tuleb. Ma praegu pankrotis. Nii et väga hea sobiv aeg.
Teisipäevaks pean ära otsustama, kas minna suvel Saksamaale või mitte. See tähendaks, et ma oleks seal kaks nädalat 3. juuli kuni 17. juuli. Samas 2 nädalat olla kuskil perekonnas Saksamaal ja maksta selle eest umbes 2000 krooni pole ju palju, kuid noh teada on, et ise pean selle kinni maksma.
See tähendaks ka seda, et arvatavasti jääks mu sünnipäev pidamata. See tähendaks, et ma saaks Ivar ja Argo käest peksa. Okei mitte peksa võib-olla, aga sõimata kindlasti.
Tegelikult tahaks ikka minna, kuigi ma ei oska enda arust piisavalt Saksa keelt, et sinna minna.
On plusse, on miinuseid, kuid otsus tuleb langetada. Pean seda arukalt kaaluma.
Homme lähevad mu õde ja isa roheliste ratta matkale. Oli vist midagi sellist. Ega ma ka täpselt ei tea. Igatahes ma jään emaga kahekesi koju. Pühapäeval on emadepäev ka, siis peab vist vanaema külastama. Ma mõtlesin oma emale nurmenukke korjama minna hommikul. Üritan enne teda üles äragata, kuigi mõeldes, et ma just eelmisel öösel kell 2 või kõi kolm kolm koju jõuan siis ei tea, kas ma selleks suuteline olen. Võibolla teen talle mingi koogi kui ma juba Maerus olen.
Aga nägemist selleks korraks.

Õhtu veereb.

Hmm... Täna kohe siis topelt.
Mis huvitavat vahepeal juhtus. Oot las ma mõtlen, ah jaa.. ei midagi.
Toimus siis Aedu sünnipäev. Sai joodud, sai söödud. Rauli polnudki seal, kellega jttu ajada. Lahendasin enamus ajast seal sudokusid, mida ma jälle viimasel ajal mängima olen hakanud kui igav on. Mõnus mäng, saab mõtelda vahest.
Tegelikult käisime ennem poes ka. Ma sain endale taruvaiku aerosooli vm. Nüüd ma hakkan sellega ringi käima mõnda aega ja teisi hirmutama. Samuti leidsin numpsid papukingad. Ma ei oska muudmoodi öelda nende kohta. Numpsid on igastahes.
Hetkel joon siis piima meega. õigemini sooja piima meega. Mingil põhjusel mõnedele ei meeldi piim. Ma ei mõista neid. Piim on nagu kõige parem jook üldse tegelikult. Olgu ta külm või kuum ning meega. Parim.
Mis siis veel. Võtsin end kokku ja vähendasin oma vaatamata filmide numbrit arvutis. Cloverfieldi vaatasin siis. Mingi ulmemoodi asjandus või ma ei teagi mis. Omamoodi filmimis meetod oli. See tundus huvitav. Aga väga võimsat mõju ei pakkunud. Ei ole need ulmeasjandused mu kõige lemmikum pool kah.
Aga olgu. Homme ka päev ja vaja hommikul tõusta, et sirge seljaga kooli minna ning vastu seista eesseivatele takistustele. Nägemist.