Kolmapäev.
Füüsika tund.
Kirjutasin just ajalehele artiklit. Ei tulnud hea. Millegi pärast ei oska enam hästi kirjutada. Ei tule nii nagu tahan, et tuleks välja. PEab harjutama natuke
Raadio hakkab ju tööle nüüd. Tulge kooliraadiosse. Mitte, et te kõik sinna saaksite, sest hästi ei sobi kui sada inimest seal on. Muidugi ei soovi me mingit takistust just inimestele ette seada.
EIle käisime siis G.E.P. i vaatamas. Täitsa kobe etendus oli, kui nii võib öelda. Humoorikas. Esile toodi suur probleem, mille eest Eesti ka tegelikult seisab - iive on madal ning seda tuleb tõsta. Järelikult inimesed tehke lapsi! Just nii ! Tehke lapsi! Teame jah, et raha pole nagu eriti, kuid kui vähem endale mõelda ja rohkem lastele siis tegelikult saaks ikka hakkama küll ju.

Musi.
Kallis.
Jah sina.
Kas tead, et oled mulle ikka väga kallis. Tülid on küll olemas, aga see teebki asja põnevaks.
Muud ma öelda ei tahtnudki, et ikka väga väga kallis oled.

uus aasta.

Uus aasta. Uued ideed. Uued plaanid. Uued ettevõtmised. Uued eesmärgid. Ja nii edasi ja edasi.
Mis oli siis sinu selle aasta järgmine jabur lubadus? Ma lubasin, et ei luba midagi. Elu on ju täis võimalusi ning kunagi ei tea, mida tuleb teha selleks, et jõuda kuhu soovid.
Iga nurga taga on uus üllatus ning peab olema valmis neid vastu võtma mitte eemale lükkama.
eile ööse või noh siis täna hommiku vaatasin kuidas Mika oma kontserdil Pariisis laulis. Ma kujutan ette kui hea tal seal olla võis. Olla seal, kus süda ihkab ning tunda seal ennast nii vabana. No nii mitu korda tuli tahtmine tema asemel seal olla. Avastasin, et ta ikka tegelikult oskab laulda, erinevalt mõnest teisest superstaarist.
a ma siis praegu lähen nüüd uue aasta tegudele.